Saturday, August 1, 2009

Aron Taub & Viktor Feigin


Taub Aron

Autor: Sune Sahlstedt (ajaloolane) EestiExpress(03.05.2006)

30. juunil 1941 heideti lennukilt kaks eestimaalast Hämeenlinna lähedale Kalvolasse. Need olid tallinlane Aron Taub ja viljandlane Hans Karu. Taub, kes võeti peaaegu kohe kinni, oli 31aastane karusnahaäri omaniku poeg ja oli jõudnud ametit õppida mitmel pool Euroopas.Karu oli Taubiga ühevanune, kuid tema võeti kinni alles nädal hiljem Hattulas.Nad kuulati põhjalikult üle ning kulus üle kolme nädala, enne kui välikohus neile 26. juulil surmaotsuse langetas.Kolm nädalat pärast vangistamist polnud sõjaväeametnikud veel kindlad, kas Taub, keda hoiti kinni Hämeenlinna vanglas, on seadusevastane võitleja või mitte. Protokollides rõhutatakse, et ta on juudi päritolu. Kui surmaotsus oli lõpuks langetatud, hukati mõlemad mehed Ojoisis, paar kilomeetrit Hämeenlinnast põhja pool, kus vanglal oli taimeaed.

Tel +358503590495S. K. Sahlstedt, Klintensintie 5802400, Kirkkonummi
sune.sahlstedt@luukku.com

Kultuur ja Elu 1/2007 Kagebiidid ja ohvrid
...
On märgatav jõukamate juutide soov istuda kahel toolil, eriti alates 1934. või 1936. aastast, lastes poegadel aegsasti punaseks minna, et säästa vanemaid. Okupandid võtsid neid kõhklevalt, aga väliselt meelsasti vastu – oskasid eesti keelt, tundsid kohalikke olusid. Neid kasutati RO-s, miilitsas, julgeolekus, parteitööl. Kõige edukama karjääri tegi Pika Hermanni tornist 21. juunil Eesti riigilipu maha tõmmanud Leo Aisenstadt, saades rahanduse rahvakomissari asetäitjaks, tema isale kuulunud majad jäid natsionaliseerimata.Ei natsionaliseeritud ka Aron Taubi isale kuulunud maja Viru tn 7.) Oleks liiast nõukogude arhiivipaberitest loota leida jälgi sellest, mida Taub tegi residendi või agendina. Igatahes tegi seda vabatahtlikult, sest sõdis Hispaanias hästi, tõusis ruttu reamehest leitnandiks ja sealt kapteniks; õppis selgeks diversanditöö, astus Hispaania kommunistlikku parteisse ja sedakaudu oli 1940 siin juba samuti parteilane. 1940. suvel peab petutöökohta Tervishoiu rahvakomissariaadis 1. eriosakonna juhataja asetäitjana ja mobilisatsiooniosakona inspektorina.
Oma hiigelkorteri täitmiseks võttis Natalitš Taubilt igasuguse raha ja allkirjata 8 pehmet tooli, 3 lauda ja kirjutuslaua, puhveti, peegelkapi, trümoopeegli, tugitooli, kusheti, kaks lühtrit ja lõpetuseks kaks suurt õlimaali. Narva maantee konspiratiivkorteri sisustamiseks loovutas Taub oma Wilmsi tänava korterist diivani, 2 tugitooli, 4 pehmet tooli, lühtri ja laua. (Märkus: Aron Taubi lõpp on mõistatuslik. Saksa okupatsiooni aegse Eesti Julgeolekupolitsei ja SD Tallinna B IV osakonna Era-sse jõudnud hajapaberites (ERA, R-64, n 1, s 126) on säiliku erinevatesse osadesse sattunud nimekiri 4 lehel pealkirjaga “Soomes langevarjuga alla hüpanud eestlaste nimestik!” Selles on 46 nime ja kõige esimesena hüppasid 30. juunil 1941 (NB! Jätkusõja 4. päeval; Saksa-Vene sõja 9. päeval) Aron Taub ja keegi H. Karu. Soomlased andsid kinnipüütud diversandid sõjakohtu alla, enamik lasti maha; Taub 26. juulil 1941.

Feigin Viktor
“Eesti rahva kannatuste aastas” (Tln, 1943, 1. Kd, lk 98) on seda lugu mainitud seoses langevarjumehe Viktor Feigini tabamisega Soomes; kättesaadavates Soome jätkusõda käsitlevates raamatutes seda episoodi ei mainita. Taubi isikut kõrvale jättes tuleb imestusega küsida, kuis nii ruttu täiesti tavalisi tsiviliste diversantideks koolitati? Isegi langevarju selgeks õppimiseks kulus rohkem aega. Või oli tegu mingi varasema plaaniga ja õigus Viktor Suvorovil (“Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda”; Tln, 2000)? Või on ERA-sse maandunud paber üks võlts asi? Kuid kuhu jäi siis Aron Taub, sest Saksa okupatsiooni ajal mõrvatute nimestikus teda pole. Igatahes pidi tema kommunistlikku entusiasmi vähendama kokkupuutumine tegelikkuse ja Natalitši-taolise tegelasega, seepärast otsustaski alata uut lehekülge?) ...